Palgamaksude alandamine toetab uusi tehnoloogiaid

Eesti majanduse edukaks muutmiseks on vaja teha eeliseid uue tehnoloogiaga ettevõtetele. Selleks on vaja järsult muuta kogu majanduslikku keskkonda, üksikutest meetmetest ja toetustest ei piisa. Majandusliku keskkonna aga defineerivad seadused, eelkõige maksuseadused.

Kindlasti ei tohi maksustada palka, eelkõige just kõrget palka. Sest uus tehnoloogia vajab häid ja haritud töötajaid ning nemad ei lepi madala palgaga, vaid lähevad pigem minema. Praegu on Eestis palgaga seotud maksukoormus ülisuur – natuke üle poole sellest, mis ettevõte oma töötajate palkamiseks kulutab, võtab riik ära. Seejuures pole vahet, kas töötajalt või otse ettevõttelt, igal juhul maksab ettevõte kogu palga koos kõigi maksudega. Töötajat aga huvitab vaid see raha, mis talle kätte jääb.

Seega on Eestis ikka veel otsene ja tugev surve odava tööjõu kasutamiseks. Ehk siis täpselt vastupidine olukord sellele, mida edu saavutamiseks vaja. Ka madala palga maksusoodustused, mis praegu erakondade valmislubadustena on moodi läinud, toetavad vaid odavat tööjõudu. See tähendab aga vana tehnoloogia eelistamist uuele.

Enamiku palgamaksudest moodustab sotsiaalmaks. Sotsiaalvaldkonda minev raha ei pea aga üldse tulema palgalt. Palgamaksud peab järsult alla viima ning sotsiaalkuludeks tuleb võtta raha otse riigieelarvest, mitte sihtotstarbelistest maksudest. Raha saamiseks eelarvesse võib tõsta näiteks igasuguseid tootmiseks kasutatava vara ja ettevõtete tegevustega seotud makse, sh kehtestada ettevõtete tulumaksu. Sotsiaalkulud saab nii edukalt katta ja inimeste sotsiaalne kaitstus ei lange.Ettevõtete üldine maksukoormus ei sõltu sellest, kas nad maksavad palga pealt või millegi muu eest. Tööjõumakse järsult vähendades satuvad aga eelisseisundisse need ettevõtted, kes kulutavad palju tööjõule, eeskätt kallile tööjõule. Ka odava tööjõu maksud langevad ja palgasaajaid see toetab veidi kuid nende ettevõtete kasu on oluliselt väiksem.Paraku pole taolist muudatust võimalik läbi viia ilma poliitilise võimuta, seepärast ilmselt polegi seda seni veel tehtud. Praegu on aga jõupositsioon vana tehnoloogia kasutajate käes. Nemad on ju peamised tööandjad nii kaudselt kui otseselt. Suure osa elanike heaolu sõltub neist ja see on konverteerunud ka poliitiliseks võimuks. Eesti edu saavutamiseks on vaja eeliseid alustavatele uue tehnoloogiaga ettevõtetele ja vanade toetamisest loobumist.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.